Põhjapõder lühidalt

Põhjapõdrad on poolkodustatud karjaloomad, kes veedavad suurema osa oma elust Arktika metsades ja tuntureil toitu otsides. Nad söövad üle 400 erineva taime, lemmikuteks seened ja samblikud. Põhjapõtradel on suurepärane haistmismeel, mis võimaldab neil samblikke üles nuusutada isegi paksu lumekihi alt. Nende ainulaadsed neljavarbalised kabjad on spetsiaalselt kohandatud paksus lumes kõndimiseks ja toidu väljakaevamiseks. Kui nad kõnnivad, pöörake tähelepanu nende liigeste vaiksele klõpsule – heli, mis aitab karja metsas koos hoida.

Töö-põhjapõdrad ja põhjapõtrade treenimine

Põhjapõtrade treenimine nõuab kannatlikkust ja aega. Treenimine algab noores eas, mis aitab vasikatel inimestega suhtlemisega harjuda. Isegi treenimisega jäävad põhjapõdrad poolkodustatud loomadeks, kuna nad veedavad endiselt oma suved põhikarjaga metsas. Umbes 4–5-aastaselt on põhjapõdrad valmis külalisi põhjapõdrasaanisõitudega vastu võtma, kutsudes teid kogema Soome looduse ilu.

Põhjapõtrade heaolu

Kuoksa Reindeer Storiesis on meie põhjapõdrad armastatud perekonnaliikmed ning neid koheldakse äärmise hoolitsuse ja austusega. Seame nende heaolu esikohale, pakkudes neile tasakaalustatud toitumist, regulaarseid maiustusi ja põhjapõdraspetsiifilist töövahetuste kalendrit, et nad saaksid vajaliku puhkuse. Puhkeajal naudivad meie põhjapõdrad avaraid aedikuid, mis võimaldavad neil vabalt ringi liikuda ja loomulikku käitumist väljendada. Elame Soome ütluse järgi: „Õnnelik põhjapõder tähendab õnnelikku karjakasvatajat”.

Põhjapõtrade ajalugu Soomes

Põhjapõdrakasvatus on vanim eluviis, mida Soomes tänapäevalgi praktiseeritakse.

Põhjapõdrad on kodustatud Skandinaavias põlisest metsikust mägihirvest. Algselt kasutasid neid juba keskajast põlised metsasaamid hirvede meelitamiseks jahil.

Saamid, Euroopa ainsad tunnustatud põlisrahvas, on pikka aega hoolitsenud Soome Lapimaa loodusalade eest ja karjatanud põhjapõtru Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa Arktika aladel. Rootsis ja Norras on põhjapõdrakasvatus saamide ainuõigus, kuid Soomes tegelevad sellega ka soomlastest asukad.

Põhjapõtru on sajandeid kasutatud transpordiks. Põhjapõdrad liiguvad hõlpsasti läbi metsa ning suusatamise kõrval oli põhjapõdra ja saaniga liikumine tavaline. Näiteks kasutati põhjapõdrasaanisõite linna poodi minekuks või kooli minekuks.

Soomes on põhjapõdrakasvatuse seadus, mis lubab ja kaitseb põhjapõdrakasvatust Soome põhjaosas. 1898. aastal käskis Soome valitsus põhjapõdrakasvatajatel asutada geograafiliste piiridega põhjapõdrakasvatuse kooperatiivid. Iga kasvataja kuulub ühte ja kõigil Soome põhjapõtradel on omanik.

Põhjapõdra aasta – looduse aastaaegade järgimine

Põhjapõdrakasvatus on üles ehitatud põhjapoolse looduse ümber. Põhjapõdra aasta algab 1. juunil beebivasikate sünniga. Suvel märgitakse uued vasikad kõrva põhjapõdrakasvatajate individuaalse märgiga. Karjad veedavad suve metsas, kogudes peamiselt varusid pikaks taliks valmistudes.

Sügis on paaritumishooaeg, mil isased põhjapõdrad võistlevad emaste tähelepanu pärast. Isaste sarved on nüüd suurimad ja tugevaimad. Pärast paaritumishooaja lõppu heidavad isased sarved maha ja hakkavad kasvatama uusi. Sügis on ka aeg, mil põhjapõdrad ajatakse kokku ja kasvatajad valivad, milliseid loomi koduseks otstarbeks kasutatakse. 

Talveks kasvatavad põhjapõdrad paksu karva, et äärmises külmas, isegi −50 kraadi Celsiuse järgi (−58 F), soojas püsida. Emased põhjapõdrad on tavaliselt tiined, hoolitsedes samal ajal oma vasikate eest. Toidu leidmine on keerulisem ja emased hoiavad talvel oma sarvi alles, et aidata kaitsta oma vasikaid ning toitu paksu lumekihi alt leida. 

Kevad on aeg, mil sünnivad uued vasikad. Põhjapõdra piim on toitainerikas ja on noorloomade peamine toit. Nad hakkavad sarvi kohe kasvatama. Emad heidavad sarved maha mõni nädal pärast vasikate sündi.